AARJELIRHKELDH ALMAH FAASTEDÅAKTERI BÏJRE
“Gosse leah desnie tjahkan jïh jïjtjedh vearremes vaejvieh joekedeminie jïh dle ij vååjnh reakta seatedeminie guktie datne veele vuajnah jïh damth.”
“Faastedåakterh jallan daejrieh guktie daejnie dååpedidh jis daagkeres aamhtese åvtese båata. Vearremes-ligke gumhtie maahta vaestiedidh; ij satne daagkerem davvoeh.”
“Mov badth faastedåaktere gie håajsoeji govledh. Dïhte aerviedi joe goh voestes aejkien moenim. Mannine soptsesti guktie idtji vååjnh bïlleme jallh hïehkehtalleme gænnah. Dïhte mannem jearsoe darjoeji, juktie munnjan dan man tjaebpies vuekiem vuesiehti.”
“Goh dåaktarasse soptsestim irhkemi bïjre, dellie dan ïskeres dïsse sjïdti. Abpe kaarreste vååjni. Stovlen nelnie tjahkan svïhtjen dan akten. Vïhtesjim badth aaj idtji maam dan bïjre mïelh. Jeehti gujht ahte åesie dejstie mov symptomijste goh jolle vïrredeadtoe jïh måerieh sih lin dellie dïsse veadtaldihkie.”
“Soptsestim irhkemi bïjre. Dïhte jis gihtji mah daalhkesh byöpmedim jïh mah geerve munnjan iehkeden åarajidh. Idtji maam jiehtieh dej irhkemi bïjre. Dellie lij ov-murrede desnie tjahkasjidh.”
“Muvhth dåakterh ussjedieh ij leah seksuelle irhkeme badth mij gænnah. Daejnie golh datne bearkenh…”
“Maahta sån numhtie muvhth dåakterh nyöjhkoeh jïh nehkielieh dam aamhtesem. Kaanne dan lïhkes aamhtesinie sjædta, eah dellie maehtieh dejnie.”
“Faastedåakterh TJUERIEH sïjhtedh jïh doestedh goltelidh dam maam soptsestibie jis gie akt soptseste.”
“Fastedåakterh byöroeh seksuelle irhkemi bïjre maehtedh. Dijjieh dagkarinie sijjesne tjahkan gusnie mïnnebe daamtaj. Dijjieh faastedåakterh lidie ihkie man vihkele jis jeenjebh, dovne maanah noerh jallh stoere-olmetjh gelkieh bïesedh saarnodh.”
“Jis datne dåaktarinie aervedh jallh jaahkah, maahtah soptsestallemisnie astas-ligke jiehtedh; -Govlh. Mov gille akt gyhtjelassh dutnjan. Aellieh goh bïllh, dutnjan sïjhtem gaajhkem bueriem. Mah lea mij dutnjan lyövlehke? Jis maam dååjrehtamme man bïjre ean annje soptsestamme, dle sïjhteme govledh dan bïjre.”
“Jeatjah buerie gyhtjelasse: guktie galkem dååpedidh guktie maehtien hijven-ligke soptsestalledh? Guktie, vïenhth, bööremes maahtam dutnjan dåaktarinie årrodh?”
Vaajtelimmieh jïh raerieh faastedåaktarasse:
Utnieh tjaebpies vuekiem. Mijjieh bööremes jïjtjemh tsiehkiem damtebe. Goltelh veele.
Gyhtjelasse irhkemen bïjre byöroe faastedåakteri sïejhme “goerehtimmiegyhtjelasse” gaajhkesidie. Dellie sïejhme jïh nuepie aaj gaajhkesidie sjïdteme nimhtemes gyhtjelassem åadtjodh.
Jis irhkemen bïjre maam soptsestibie, ibie edtjh daarpesjidh barre vuelkedh debpelde dijjen luvhtie åvtelen goh aelkiehtamme naan prosessem mijjide.
Jis aamhtese åvtese båata, faastedåaktere badth tjeahta jeenje jeenjebem aamhtesem goerehtalledh, ij edtjh badth gervedh dam.
Jis datne faastedåaktarinie guktie akt aervedeminie, dellie tjoerh dallegh dam aelkedh goerehtidh.
Gaajhkh faastedåakterh gelkieh mïeledh mij dåarjoejarnge lea, jïh gusnie lïhkemes lea.
Gaajhkh faastedåakterh gelkieh mïeledh gåabph raajedh dejtie mah daarpesjieh. Vedtemes-bïevnesh aaj gelkieh lïhketjisnie. Dah maehtieh naan tjaalegh jallh mij jeatjebe.
Tjïehtede badth vijriebasse raajedh dejtie seksuelle irhkeldh pasijeentide man varke gåarede.
VAAJTELIMMIEH JÏH RAERIEH NAV-BARKIJIDIE
Buerie jiehtegh NAV-tjåanghkojste:
“Daate lij nåake govledh, luvnem datnem viehkiehtidh. Im jaehkieh maahtam dam, galkem gujhth jeatjabinie govlehtidh gie buerebe maahta manneste.”
“Daam tjoerebe aalvere vaeltedh. Hijven-ligke aaj guarkam maam datne daelie saarnoeh. Åtnam datne mavvege gie munnjan soptsesth. Galkem darjodh dam maam maahtam jïh buektehtem.”
Eah man buerie jiehtegh
NAV-tjåanghkojste:
“Daanbien gaskevahka. Ibie maehtieh måantetje gaskebiejjiem byöpmedidh. Tjoerh guhkiebasse bïesedh daennie jieliemisnie.”
“Ih dån datne dan skïemtje ih maehtieh barkedh juktie irhkemem leah dååjrehtamme?”
“Mah ussjedh dam baajedh biejstedh dov åvteste? Nahkemebiejjieh nahkemebiejjieh, ih edtjh dejtie baajedh biejstedh jïjtjemdh.”
Vaajtelimmieh jïh raerieh
NAV-barkijidie:
Pryövh annje guarkedh dagkeres tjeavlijes jiehtiegijstie maahta alvas-ligke baektjiedidh.
Aellieh mijjide soptsesth barre goh luvnh bijjelde våålese mijjem veartasjamme.
Vuajnah gihtjh.
Jiehtieh jis ih suerkiem damth jïh raajh dam olmetjem jeatjabasse.
Ussjedh dam olmetjem, aellieh goh låhkoeh jallh statistihkh.
Årroeh laahtjere jïh dujmies.