§1 Ulmie:

Jaksedh gaajhkh almah gïeh maanabaelien seksuelle irhkemh gïerteme, dovne dej lïhkesadtjh jïh lïhkemes åahpetjh.

 

§2 Siebrien laavenjassh:

Faagebarkijh, polijtikerh jïh åajvaladtjh raeriestidh.

Bïevnesh joekedidh, irhkeldh baernieh jïh almah åajvahtidh, dej lïhkesadtjh jïh viehkie-institusjovnide jïjtjemh nehtesæjrosne.

Siebriedahkedigkiedimmesne vååjnedh.

Irhkeldh almide gaavnedimmes-sijjieh hååkedh.

Nuepieh buektedh guktie viehkiem jïjtsasse åadtjodh.

Dåarjoejarngigujmie aktesne barkedh, jeatjah organisasjovnigujmie jïh byjjes viehkie-institusjovnigujmie.

Barkedh ålkoestimmien vuestie.

Ij edtjh beetneh-beetsuvh vaeltedh.

 

§3 Lïhtsege-voete jïh lïhtsegemaaksoe

Gaajhkh almah gïeh seksuelle irhkemh dååjrehtamme, maehtieh ellies-lïhtseginie sjïdtedh. Orre lïhtsegh tjuara gie jeatjebe siebreste uvtedamme jïh dejtie ståvroe mænngan dåhkasjehtedh. Siebrie dåarjoelïhtsegidie aaj ræhpas, dej lea soptsestimmiereakta ij goh gïeleveedtemes-reakta. Dah maehtieh §6:n mietie ståvrose veeljesovvedh jallh jeatjah sijjieh siebrien sisnjelen åadtjodh. Dåarjoelïhtsegh maehtieh jeatjebh goh gaarmanæjjah, eah gænnah tjoerh seksuelle irhkemh dååjrehtamme. Jaepietjåanghkoe lïhtsegemaaksoem nænnoste jïh dam galka åvtel-bodti maeksedh. Lïhtsege mij lea lååjkehke, jïh vielie goh akten jaepien lïhtsegemaaksoe, dan ij leah gïelevedtemes reakta jïh ståvroe dam maahta siebreste sliejhtedh. Sliejhteldh lïhtsege ij åadtjoeh siebrien sïjse tjaangedh åvtelen lïhtsegemaaksoem maakseme.

 

§4 Jaepietjåanghkoe

Jaepietjåanghkoe, mij fïerhten jaepien suehpeden asken, dïhte siebrien bijjemes faamoe. Asken åvtelen jaepietjåanghkoem dle ståvroe lïhtsegidie jaepietjåanghkose gohtje. Uvtelassh mejtie jaepietjåanghkoe galka gïetedalledh, gelkieh ståvrose seedtesovvedh geekte vahkah jaepietjåanghkoen åvtelen. Ellies aamhteselæstoe tjuara lïhtsegi jaksoemieresne vahkan åvtelen jaepietjåanghkoem.

Gaajhkh lïhtsegh jaepietjåanghkose biesieh. Ståvroe maahta jeatjah olmetjh dahka bööredh jallh meedijam. Jaepietjåanghkoen lea nænnoestimmiefaamoe dej lïhtsegi låhkojne gïej gïelevedtemes reaktah jïh gïeh tjåanghkosne meatan. Ståvroelïhtsegh maehtieh elliesfaamoem vedtedh jis eah maehtieh jaepietjåanghkose båetedh. Elliesfaamosne galka tjåadtjodh mejnie eareninie ståvroelïhtsegen lea gïelevedteme. Ij guhten gænnah vielie goh akte gïele. Jaepietjåanghkoe ij maehtieh uvtiedimmie njoelkedasse-jarkoestimmiem gïetedalledh mij ij leah aamhteselæstose båateme vahkan åvtelen jaepietjåanghkoem. Jeatjah aamhtesh jaepietjåanghkoe maahta gïetedalledh jïh nænnoestidh gosse 2/3 dejstie gïeh leah meatan tsihkestehtieh dam. Daate maahta nænnoestovvedh barre dennie aamhteselæstoe-dåhkasjehtiemisnie. Jaepietjåanghkoem dïhte veeljeme tjåanghkoe-juhtiehtæjja juhtehte, ij dïhte daarpesjh lïhtseginie årrodh. Jis ij leah jeatjah-ligke mieriedovveme, dellie nænnoestimmie lea faamosne sïejhme jienebelåhkojne dejstie gïeh leah gïelem vadteme. Gåaroes gïelem galka ov-vedteme gïeline utnedh.

Jis jeenjebh goh akte uvtelasse, dle veeljeme galka tjaaleh-ligke juhtedh. Barre uvtiedimmie kandidaath gelkieh gïeleleahpide tjaalasovvedh. Jis jeenjebh gelkieh veeljesovvedh seamma gïelevedtiemisnie, dellie leah kandidaati låhkoe gïeleleahpese tjaaleldahkesne gallesh dah maehtieh veeljesovvedh båetije veeljemisnie. Gïeleleahpah mah leah gåaroes, mej leah kandidaath jeatjah nommesne, jallh mej eah leah seamma jeenjh tjaaleldh kandidaath goh dah mah leah veeljemisnie, dah eah leah faamosne jïh dejtie ov-vedteme gïeline låhka.

Gosse veeljemh akti akti juhtieh, jïh jis kandidaate ij åadtjoeh vielie goh lehkiem dejstie gïelijste, dellie veeljeme galka orresistie juhtedh dej geektesi gaskemsh gïeh jeenjemes gïelh åådtjeme. Jis mubpene veeljemisnie aaj seamma gellie gïelh, dellie vuerpien faamoe dïhte mij nænnoste.

Jaepietjåanghkoe galka:

Siebrien jaepiebïevnesem gïetedalledh

Siebrien reeknemassem gïetedalledh

Uvtelassh gïetedalledh

Lïhtsegemaaksoem mieriedidh

Siebrien beetneh-soejkesjem nænnoestidh

Veeljedh:

Åvtehkem

Mubpie-åvtehkem

Ståvroelïhtsegh

 

§5 Joekoen jaepietjåanghkoe:

Joekoen jaepietjåanghkoem ståvroe åtna gosse ståvroe dam mierede, jallh gosse unnemes gåalmahtasse lïhtsegijstie giej gïelevedtemes reaktah dam tsihkestehtieh. Gåhtjome dellie seammaligke seedtesåvva goh sïejhme jaepietjåanghkose, unnemes 14 biejjieh åvtelen tjåanghkoem. Joekoen jaepietjåanghkoe maahta gïetedalledh jïh nænnoestidh barre dejtie aamhtesidie mah leah gåhtjoemisnie bæjhkoehtovveme.

 

§6 Ståvroe:

Ståvroe, bijjemes faamohke jaepietjåanghkoej gaskem, siebriem juhtehte. Ståvrosne åvtehke, mubpie-åvtehke jïh jeenjemes 3 ståvroelïhtsegh. Ståvroe veeljesåvva geekten jaapan, nuepine aaj orresistie veeljesovvedh. Ståvroe galka tjåanghkoem utnedh gosse åvtehke dam tsïhkestahta, jallh gosse ståvroelïhtsegi jienebelåhkoe dam tsïhkestahta. Ståvroen nænnoestimmiefaamoe gosse ståvroen jienebelåhkoe desnie. Ståvroetjåanghkosne nænnoestimmieh dorjesuvvieh gïeli jienebelåhkojne. Jis gïelevedtemen mænngan jïebne, dellie ståvroe-åvtehken gïelem geekten giertien låhka. Jeenjemes dejstie mah ståvrosne tjahkan, gelkieh gaarmanæjjah mah seksuelleligke irhkesovveme.

 

§7 Ståvroen laavenjassh:

Ståvroe galka:

Jaepietjåanghkoen nænnoestimmieh tjïrrehtidh.

Jis daerpies, moenehtassh/ olmetjh nommehtidh sjïere laavenjassi åvteste, jïh dejtie njoelkedassh buektedh, jïh dovne nommehtidh dejtie mah åadtjoeh saadth-olmetjinie siebrien åvteste.

Siebrien ekonomijem vïhtesjidh jïh reeredh dan aajketje laaki, njoelkedassi jïh nænnoestimmiej mietie.

Biejjieladtje åvtehkem barkose bïejedh jïh dam stilledh mejnie galka barkedh.

Ståvroetjåanghkoeh maehtieh aaj telefovnen jallh gaskeviermien baakta juhtedh.

 

§8 Sliejhteme:

Dïhte guhte meadta jallh siebriedahken njoelkedasside vuastele, dam siebrie maahta siebrien sistie nehkielidh annjebodti jallh jieleme-aajkan, dagkeres nænnoestimmiem ståvroe dorje.

 

§9 Orrijehteme:

(Ij daate paragraafe maehtieh jeatjahtovvedh.)

Siebrien orrijehtemem maahta barre jaepietjåanghkosne gïetedalledh. Jis orrijehteme nænnoeståvva unnemes 2/3 jienebelåhkojne, dellie ståvroe gohtje joekoen jaepietjåanghkose golmen asken mænngan. Jis orrijehteme galka tjïrrehtovvedh dellie tjuara mubpesth nænnoestovvedh 2/3 jienebelåhkojne.

Iktedimmie jeatjah ïedtje-organisasjovni gujmie, ij leah daan siebrien orrijehteme. Iktedimmie jïh dalletje njoelkedasse-jarkoestimmieh, mierieduvvieh dej nænnoestimmiej mietie mah laake-jeatjahtehtemem stuvrehtieh. Siebrien orrijehtiemisnie beetneh-beetsuvh gelkieh jeatjah organisasjovnese aevhkine sjïdtedh man seammaleejnes ulmie, v.g. dagkeren dåarjoejarngese olmetji åvteste mah seksuelleligke arhkanamme.

 

§10 Njoelkedasse-jeatjahtehteme

Jarkoestimmieh maehtieh barre sïejhme jallh joekoen jaepietjåanghkosne nænnoestovvedh, mænngan goh aamhteselæstosne orreme, jïh dïsse 2/3 vedteme gïelijste leah daerpies.

§11 Vuelietjaeleme-nænnoestimmieh jïh prokura

Vuelietjaeleme-reakta jïh prokura, siebrien nommesne, vadtasåvva biejjieladtje åvtehkasse jïh ståvroen åvtehkasse geahkesohkese.