BYJHKESJIMMIE

Alma (60):

MANNASINIE?

Manne gaajhki daej jaepiej jïjtsanne nyöjhkeme doh ïskeres irhkemh lin. Im manne daajedh guktie naemhtie sjïdti, jallh guktie baajim gaajhkem naemhtie sjïdtedh. Sisnjielisnie goh daajram idtjim maehtieh baataridh. Lim jïjtjene jieliemisnie dabran, jïjtjene kraehpesne dabran. Ihkie mïelem ij leah saatnan, dellie mij akt mov sisnie jeahteme manne lim “meatan”. Guktie luvnem jeatjah-ligke maahteme darjodh geektine- golmine veaksehks kaarrine? Kaanne jeenjebh aaj lin? Daate dan aejkien goh Oslosne healsoejarngesne barkim. 30 jaepieh nahkeme dehtie gietjeste goh daate munnjan sjïdti, dam maam im annje gænnah guarkah.

Vesties-ligke mannem tjabrehtin minibaanghke-bealesne Karl Johan gaatenisnie. Mannem doehtedin jïh aejhtiestin mannem beetnegh olkese vaeltedh. Guktie akt tjeajne bïesim destie. Dall mænngan vöölkim pubbese
lïhketjisnie, jïh desnie lim tjahkan goh damtim mannem sïektjeminie. Jovkim jïh aerkie lim. Naan jeatjah aejkien njavtahtallim röövehtallim staaren jarngesne. Tjïerves lim. Vïenhtim gïeh akt böötin mannem vaarjelidh goh muvhth almah mannem destie viehkiehtin. Mannem naan bïjlese veeltin jïh dle naan gåatan mij desnie lïhke. Jaahkam golmesh njealjesh lin. Im gåessie vååjeldehtieh dam maam hepsim jïh damtim goh mannine lin gïehteleminie dennie gåetesne. Baektjiedi. Damtim lim moskeseminie. Im manne mujhtieh mah lim vuasteleminie, dan åvteste dam im maehtieh jïjtjestanne luejhtedh dam mij munnjan sjïdti.

Im mujhtieh mejtie gie gænnah maam jeehti. Gaajhke goh mearhkesne. Njoektjemh, tjalkh, jïh saajoeh lin. Vestiesligke domti jïh hopsi. Mavhkide manneste sigkestin. Beetsim barre tjåadtjoen. Måjhtam guktie baektjedeminie saejredeminie goh våaroej såarhkeminie mov sïjse. Jeehkim lim jaemieminie. Idtji lih jaehkemes manne hïegkine galkim destie bïesedh. Manne jaememem vuertiejim.

Dle måjhtam goh gåetide lim vaedtsieminie. Veedtsim jïh veedtsim. Gåetesne måjhtam måvhkah lijkiemåvhkah slaavvoejim. Sjåavkedahken nuelesne tjåadtjoejim dan man guhkiem, domti goh idtjim gåessie raajnes sjïdth.

Biejjieh jïh vahkah nahkin. Domti goh mij akt manneste vaaltalgamme jïh ihkuve aajkan bïejstenamme. Eejnegen pubbesne mïnnim jovkim, jeenjemasth oktegh.  Måjhtam almah mannem doehtedin. Gaajhke domti goh idtjim lih jielije
biejjesne vielie.

Daajram dah mannem jeenjeben aejkien veeltin dan seamma gåatan. Gaajhken aejkien seamma. Im mujhtieh mah mannem tseepmin, men daaresjin gujht. Muvhtene dah barre geektesh. Måjhtam aktem gie govli gïemhpebe mubpeste, barre goh pryövi vuesiehtidh satne seatadi. Soeve aaj dennie tjïehtjelisnie gusnie tjoerim dåastoehtidh. Sjïere hepsie
desnie.

Muvhtene jeenjebh aaj dennie gåetesne, gustie dah vaadtsajin goh mijjieh böötimh. Måjhtam man sjeavehth lij. Akten aejkien nyjsenæjjam vööjnim gïen maana eskesne, mearan dah mannine rantan gïehtelin. Im jaehkieh galkim dejtie vuejnedh, men vööjnim gujht raejkien tjïrrh rööpses-masth gaptjesen tjïrrh. Jaahkam jeenjebh aaj tjöökesne. Sjeavehth badth lij. Beapmoem lin laahpeme sleagroeh vuebnien nille. Domti goh dah aaj lin dahka dabranamme, barre goh idtjin dah gih sïjhth desnie årrodh.

Akten aejkien mannem nehkielin tunellevïedtjen sontere, gusnie akt staaren jarngesne. Dellie lij barre akte kaarre gie mov åejjiem atneli gåessie döömi jïjtjemse mov njaelmien sïjse. Jïh dle haajpani. Måjhtam dam veele, juktie åahpetjinie gaavnesjim dall mænngan. Domti goh vööjni mij munnjan sjïdteme. Sïjhtim tjyörijidh jïh gaajhkem dïsse soptsestidh, men jeehtim lim gåetide skodteminie.

Akten jeatjah aejkien goh T-baanen vuestie lim vaedtsieminie, dle jaksehtallim geektede kaarreste. Veedtsigan sïllestigan mov baalte, akte geahkh bielesne. Numhtie gåessie naan såafose jakseme johkebealese. Dan aejkien aaj vïenhtim galkin mannem buvvedh. Men bohkigan mannem rantan jïh dle mannem leehpigan. Tuhtjem aaj måjhtam
bïjlese vaaltalgim, gusnie seammaligke. Idtjim gåessie guhtem damtijh. Idtjim ååredæjjide mujhtieh. Gaajhkesi gujht mïrhke njaltja.

Nimhtie vahkah jïh askh alvas ïskeres munnjan sjïdtin dennie stoerre åejviestaaresne. Hijven goh bïesim hïejmevoenese jillielaantese vuelkedh, jïh eeremasth mov baernine aktesne årrodh. Aarkebiejjien lim aerkie jïh oktegh, aassjoem, sarkam, ohtselimmiem, skaltam jïh skaamam damtim. Im mujhtieh mejtie naan aejkien ussjedeminie politijese bæjhkoehtidh. Sisnjielisnie damtim jïh deejrim gaajhkem dam tjoerim dovne kroeptese guedtedh. Idtjim gåessie ussjedh guhte luvnije guarkeme guktie mov lij.

Gellien aejkien ussjedim jïjtjemem aemieluesedh. Men maanagïertesne mov lij maana gïem idtjim buektehth laehpedh. Dej vahkagietjiej goh dejnie aktesne lim, dïhte dïhte mij mov hïegkem beerki.

Sisnjielistie damtim manne lim rætnoe jaemiemisnie. Domti goh mannem sïektjeminie jïh dannasinie lim bïlleminie dan akten. Idtjim gujht mïelh gåessie gaajhke nåake vihth båetedh. Måjhtam idtjim naan aejkien båetijen beajjan aavodh.

Aelhkie sån lij mannine. Eejnegen mubpide viehkine, ihkie jïjtjene sisnie gaajhke marhkeldahkesne. Måjhtam muvhtene goh lim ahtjetje jovkestamme, sïjhtim gïese akt soptsestidh. Manne lim vaejvesne jïh hujnesne, jïh numhtie tjoerim jieledh. Jïh dle gïlle akt “guejmieh” mov bïjre.

Daanbien, 30 jaepieh mænngan, mov geekte baernieh stoerre sjïdteme jïh jïjtse jielemh jielieminie. Manne skaamine jïh skaltine baatseme, men vaajteleminie gujht åadtjodh mubpiejgujmie dam juekedh. Im guhtem sïjhth mannem aarmoedidh. Vaajtelem mubpide viehkine årrodh gïeh daagkerem ov-reaktam sjïdteme gïertedh. Damtem leam jåhtose båateme, juktie leam faagebarkijidie aalkeme saarnodh. Buektiehtamme leam aaj jïjtjene baernide soptsestidh ahte manne seksuelleligke irhkesovvim goh 20-jaepine lim. Men dan alvas geerve baakoeh gaavnedh
gosse lïhkesadtjide edtja soptsestidh jïh dejtie giejtie gaarhta. Manne dåhkasjahteme mov sekse-jieleme slahtjan jïh giejnie gænnah maehtieh vielie jieledh. Easkah daelie hååjseme tjabrehtamme jïjtjemem daan bïjre tjaeledh. Daelie manne traumasåjhtoen vuertemelæstosne. Mov dovne ïedtje jïh måerieh, men göölege leam nïerhkedh daejnie mij munnjan sjïdteme. Vaajtelem dallegh bïesedh såjhtose båetedh.

Men dle aalkam jueriedidh aaj. Guktie jam dellie jis eah mannem jaehkieh? Daate hip govloe goh idtji luvnh staaran. Mannasinie daelie aelkedh daan bïjre soptsestidh dan gellien jaepien mænngan? Mejtie jeatjah almah gååvnesieh guhth naemhtemes bahhas-voetem jïh seksuelle irhkemh dååjrehtamme? Maam guejmieh, fuelhkie jïh dah mov geekte baernieh
jiehtieh? Guktie jis daate naan trauma mij barre mov åejjesne?

AARKEBIEJJIEN SKAAMA JÏH TJABREME

Daaletje vaejvieh jïh bååktjesh daej daaresjimmiej jïh irhkemi mænngan, dah stuerebe jïh geervebe goh mij lea guarkemes. Mænngan goh faagebarkijigujmie soptsestalleme jïh mubpiejgujmie aaj giej seamma dååjrehtsh goh
mov, dle aalkam guarkedh guktie. Goh lim soptsestallemisnie siebrien åvtehkinie Jarle Holseterinie, dellie dovne buerie jïh bååktjehke åadtjodh govledh im leah oktegh daej traumajgujmie mejgujmie tjabreminie leam aarkebiejjien. Mestie skaama annje dan garres dan gellie jaepiej mænngan? Manne guarkeme manne guhkies tïjjem nahkehtamme barre lïeredh daejnie jieledh. Jïh dle tjoeperdem jïh sorkenem gosse ussjedem aervedem gallesh sih eah leah bearkanamme
dagkeri aajhtoej, daaresjimmiej jïh irhkemi mænngan.

Damtem ahte dah giejtie jeenjemes gaarhtam jïh eahtsam edtjieh åadtjodh govledh maam leam sjïdteme gïertedh. Men ij leah badth aelhkie jïjtse maanide soptsestidh maam lyövlehkem aehtjemes tjïrrehtamme. Fïerhten aereden tjuedtjelem seamma damtojne mij jïjjen sïjse dåeriedamme. Barkoes lea tjabredh orre biejjiem nahkehtidh. Muvhti biejjiej tjïehtem jeatjabijstie dabpanidh. Jeatjah biejjiej jis jïjtjemem tjabrehtem byjreskisnie vååjnedh.

Gaajhken biejjien bælloe jïh vaejvie. Ij leah gænnah giehpie faastedåaktarinie jïjtjene damtoeh jïh assjaldahkh juekedh. Traumapsykolååge munnjan diagnovsem vadteme; PTSD. Soptsestallemh daan dajven hearrine munnjan ulmiem vadteme jïh mannem veadteme SMISO:se jïh jeatjabidie. Fïerhten biejjien mujvies sekse-jieleme. Im aarvoem destie åadtjoeh jïh im hievieh gan dam mubpine juekedh. Naemhtemes lïhkesvoete dorje manne båadtjas-voeteste, kraehpeste dealeskem. Dïhte jis lea mannem pornografijen lïhke buakteme jïh destie pryöveminie aarvoem gaavnedh. Ektie-voete båadtjas-voete desnie lea mij akt maam jïjtje im leah åådtjeme veeljedh. Annetje, dellie skaama båata.

Dam mov kraehpiem vastesjem aassjostem mahte gaajhken biejjien. Domtem sleagran jïh harvan. Vuartam dan guhkiem goh maahtam åvtelen ohtjegåatan vaadtsam. Destie tjåejjie tjyjne. Jallan buektehtem mubpiej ohtjegåetesne mïnnedh jallh byjjes ohtjegåetesne. Eejnegen pryövem gåetide jaksedh, ihkie gåetesne aaj munnjan seamma nåake jïh bååktjehke. Dïhte barre goh vihth orresistie irhkemidie gïertedh. Kraehpesne domtoe goh gïete mïelken vuestie mij ij gåessie luejhtieh. Dielies gosse eejnegen domtoe goh mij ammes mov sisnie. Fïerhten biejjien damtem geerve barre beapmoeh jurjiehtidh. Geerve murriedidh aaj. Eejnegen mov nuekies beapmoe gåetesne, men jeenjebem beapmoem slaavvoem goh byöpmedem. Im manne daajedh guktie gaajhke daate mov dååjrehtsidie veadtaldihkie. Manne måarahtovvem jïh hajnarostem.

Sarkam, måerieh jïh skaamam damtem. Damtem im leah gåessie nuekies hijven, jïh destie dam aalkam jïjtjenæjnene nåake utnedh jïh im gænnah jielemen aarvoem gaavnh. Numhtie aaj assjaldahkh munnjan båetieh edtjem nahkehtidh dam gaajhkem.

Alma (31):

Daejnie tjaaleginie sïjhtem åvtese buektedh gumhtie mov jieleme orreme. Skïereden 2016, 31 jaepieh illem, daelie damtem manne dan guhkelde garredaalhkese-nuhtjemistie jïh galhkeme meadtoemistie, leam nuekies veaksehke aelkedh soptsestidh dan bïjre. Muvhth sih hïehkehtellieh, muvhth jis guarkajehtjieh mannasinie leam dååpedamme guktie leam.

Mijjen fuelhkien guejmie mannem seksuelleligke irhkeli goh lim 9 jaepien. Goh 12 jaepien dle nubpesth, jïh dehtie raejeste fïerhten vahkan gåessie 16 jaepieh sjïdtim. Goh lim 14 jaepien idtjim buektehth saavreminie vielie tjïskesidh (ishockey), destie aelkiestim garredaalhkesigujmie jïjtjene vaejviem pryövedh baejhtedh. Dan man guhkiem skaamam damteme. Jïh dillie goh 14 jaepien båeries lim dle guarkajim luvnem guktie akt gaajhkem orrijahteme. Men dellie jis lim doj daalhkesigujmie joe, beetnegh badth aaj daarpesjim jïh dannasinie dam baajim barre numhtie.

Destie dam jis munnjan stoere psykiske vaejvieh sjïdtin, jïh diagnosh goh PTSD, “dissosiative personlighetsforstyrrelser og tvangstanker”. Dan åvteste im leah barkoejieliemisnie man guhkiem orreme. Tjåenghkesne ij leah mov vielie goh 2 jaepien barkoedååjrehtimmie. Annetje leam barkeme, klaeriedæjjine, maanagïertesne viehkine, naan våarhkosne jïh vuejiejinie aaj. Minngemes aejkien manne barkosne lim, dle 6 askh barkim jaepien 2008.

Govhten jaepien mænngan dle geekten haaran mïnnimen, manne jïh mov ovtetje mïelehke, jaepiej 2007-2008 dam. Dellie guarkajim man jeenjem lim sisnjielisnie utniehtamme jïh tjïekeme dovne guejmijste jïh fuelhkeste. Dehtie raejeste idtjim vielie gaavnesjh jeatjebigujmie mov fuelhkeste, barre dej lïhkesadtjigujmie.

2008 jaepien gaske-raejeste 2010 jaepien aalkovasse, jeenjemes gåetesne årroejim, olkene veedtsim barre goh tjïehtim mïnnedh åesiestidh, beapmoeh garredaalhkesh åestedh.

Jaepien 2009 lim dennie mïelesne viehkiem ohtsedh, men boelhkem psykolåågen viehkine dle idtjim jeatjah raeriem vuejnieh goh jïjtje jïjtjemem aelkedh viehkiehtidh. Minngedsgeatjan ryöveminie pryövim guktie roestegåatan bïesedh jïh numhtie såjhtoem åadtjodh. “Stifinneren” institusjovnese bïesim jaepien 2010 jïh “Tyrili”:n sïjse jaepien 2011, gåabpaginie sijjesne såjhtoem tjïrrehtim garredaalhkesi namhtah. Ruffien 30. biejjien raejeste im leah opiath doehteme, im naan pulverh gan, men dehtie raejeste måedtien aejkien hasjem båalteme. Daanbien im dam gih vielie nuhtjh, ij leah assjaldahke gænnah aelkiestidh vihth.

Jaepien 2014 politijese bæjhkoehtim dah geektesh mah munnjan meadteme, goerpemaaksoem syökim vaaseme maana- jïh noerebaelien åvteste. Bielie gåalmeden jaepien nyöjhkemen mænngan jïh golmen aanhkeaamhtesen mænngan dellie aamhtese heajhtasovvi juktie lij båarastovveme.

Daelie leam 2009 jaepien raejeste barkoetjïelkemes-beetnegi unnemes maaksojne jealeme (daaroen: arbeidsavklaringspenger), im badth dellie goh roestegåetesne lim tjahkan jïh såjhtosne. Dan såjhtoen mænngan maana/ noeribarkije-kuvsjem tjirrehtim jïh eksaamenem privatistine buektiehtim.

Leam måedtien aejkien govleme gosse leam dunnie daennie råajvarimmesne orreme, van boerehks jïh væjkeles olmetje leam. Jïjtsanne badth geerve orreme dam guarkeme. Göölege gujht leam daanbien siebriedahken buerie olmetjijstie viehkiem gihtjestidh guktie buektehtem jïjtjene soptsesem jeatjebigujmie juekedh jïh jeatjah noere baernieh jïh almah viehkiehtidh gïeh seksuelle irhkemem dååjrehtamme guktie dah jis jïjtsh soptsesigujmie åvtese duestieh båetedh jïh numhtie aktesne veahkasalledh vöörhkedh dam mijjen skaamam. Kaanne badth daate munnjan aevhkine maam stynkehkem åadtjodh jïh buerebem beetneh-tsiehkiem, jïh destie barkoejieliemasse mïnnedh.

Gaajhkem maam vaajtelem lea stinkesvoete, men jïjtjene psykiske tsiehkien dïete (depresjovnen, PTSD:n jïh dovletje biejjiej dïete) geerve orreme sïejhmeligke dååpedidh. Månnoeh ovtetje mïelehkh naa ieskien jååkedamme dej mov darjomi dïete jïh dïhte munnjan tjïelkes-ligke vuesiehtamme man jeenjem mov diagnovsh mannem heerreme jïh stuvreme. Dïhte aaj mannem vueptiestahteme mij lea darjoemisnie jis galka buektiehtidh bååstede jieliemasse jarkedh ollem edtjh dovletje darjomh jïh diagnovsh baajedh dan tjarke mannem stuvrehtidh.

Seksuelle irhkeme maanaj noeri vuestie lea dagkere dïhte hip kognitijve åvtanimmiem heerrie jïh dejtie stoere psykiske tjoelmh minngebi biejjide dorje. Geerve sjædta jeatjebigujmie aktesne årrodh, mïelehkem jallh guejmieh gaavnedh jallh barre barkoem utniehtidh. Sïjhtem soptsestidh olles jeatjah baernieh almah jaehkieh sijjieh oktegh.

Alma (69):

Deejrim mij akt båajhtede, idtjim badth daejrieh mij. 30 jaepieh nahkin åvtelen guarkajim. Mov barkoe sujhtemesuerkesne lij, jïh ikth barkijitjåanghkosne lin aamhtesem digkedeminie seksuelle irhkeldh baernien bïjre. Hïehkesth guarkajahtjim, daam hip lim jïjtje dååjrehtamme! Dellie jïh desnie mov prosesse eelki.

Alma (54):

Manne 30 jaepieh lim åvtelen guarkajim mov nåake jieleme mestie akt sjïdteme. Jïjtjemem naajestim, jovkestim jïh alvas guktie seksuelleligke ussjedallim. Barre goh jielije biejjeste pryövim baateridh. Gaajhkem dam, bååktjesem pryövedh læjnoedehtedh. Gaajhken biejjien lim gæmhpoemisnie. Maanabaelien mojhtesh eah vielie desnie. Guejmieh lin klaassefeesti, tjïektjemen jïh stååkedimmien bïjre soptsesteminie. Munnjan gaajhke lij haajpanamme. Jïjtjene maanabaeliem nyöjhkim. Idtjim daejrieh mannasinie, åvtelen goh muvhten biejjien:

Radijovem golteleminie nyjsenæjjan bïjre gie jïjtse maanabaelien pedofijli stååke-gaevnine lij orreme jïh gumhtie tjabreme stoere-olmetjen jieliemisnie. Dïhte tjeajne mov jïjtjene soptsesem soptsesti. Desnie gaajhke jarkerosti. Idtjim lih oktegh. Dehtie gietjeste goh lim 8-9 jaepien gåessie 15 jaepieh sjïdtim, nyjsenæjjah gaarmanæjjah mov ov-såahtah maana-seksualiteetem lin nuhteme. Måjhtam guktie mov fuarras kraehpie mannem beahteme. Dïhte kraehpie mejnie im daelie gih reakta gih maehtieh. Mannasinie bobpe najvegi? Mannasinie galkeli destie goh sïjhtim barre stoere raejkien sïjse haajpanestedh?

Jïh dle stoere skaama jis! Ussjedh jis aehtjieh tjidtjieh luvnieh mïeledh! Manne hip jïjtje hååjsehtalleme. Manne “gïehtjelæjjaj” minngesne mïnneme. Ussjedh jis mov guejmieh aaj luvnieh mïeledh kaarrigujmie lim njerkieminie. Daate badth maanese alvas stoere maajsa guedtedh, maaje naemhtie lea. Mijjieh mah daagkerem maanabaelien dååjrehtamme mijjen hip jeatjah aalkove goh jeatjebi. Jarkerosti easkah dillie goh soptsesem govlim maam jïjtje damtijim. Idtjim dillie mïelh goh, men lïjhke gujht geajnosne lim buereben jieliemasse.

Alma (37):

Abpe maanabaeliem leam irhkemen bïjre mïeleme, men easkah 37 jaepien goh tjaebpies baarnan aehtjine sjïdtim, assjaldahkh eelkin mannem tjarke sturredh. Aehtjine sjïdtedh buektieji båeries mojhtesh, jïh mænngan goh gieries tjædtjeme lij raaffan bïeseme gellie geerve jaepiej mænngan beerkeles skïemtjelassen dïete, dle lij munnjan aaj aejkie jïjtjene tjoelmide aelkedh loetedh mejtie mïelim mov lin, men mejtie lim tjïekeme gaajhkijste jeatjabijstie.

Alma (35):

Noerebaelien ussjedim galkim jïjtje bearkadidh, olles jeatjebh åadtjoeh daejredh mij munnjan sjïdteme. Hijven-ligke numhtie. Aajne tjoelme mij muvhtene sjïdti goh govlestim daate irhkeme-aamhtese muvhtene TV:sne govli jallh dunnie daennie soptsestallemisnie, idtjim dellie mïelh gåabph. Dellie sisnjielisnie tjoelmesi, byjreskistie aaj dabpamin, jïh dle
gille biejjieh hujnesne. Numhtie dle gujht.

Goh maanah åadtjoejim, dallegh guarkajim tjoerim maam akt darjodh. Eajhnadovvim ij edtjh maana gåessie gænnah irhkedæjjam råakedh. Goh tjoerim fualhkan aelkedh gieliestidh ollem edtjh daarpesjidh maanemem meatan vaeltedh
dahka dagkeren sæjjan gusnie mïelim irhkedæjja lij, dle alme geerve munnjan sjïdti. Idtji dillie man hijven-ligke vielie. Easkah dillie dijpim reakta daejnie aamhtesinie barkedh.

Alma (55):

Vïenhtim lim 40-jaepien baanhtsan båateme. Limen jååkedamme, orre mïelehke lij, jeatjah-ligke barkosne dåemiedim, jïjtjemem maskastim, bælloe læssani, seksuelle jieliemisnie aaj geerve; ae, ussjedim, buarene sån badth. Idtjin daalhkesh naan viehkine, idtjin dah jeatjah davvomevuekieh gih mejtie mov orre mïelehke sïjhti galkim pryövedh. Iehkedsbiejjien gåessie akt, buerie jïh jïermijes guejmine soptsesteminie lim, dillie voestes ïskeres mojhtesh munnjan böötin. Hïehkesth. Åejjie jamhkarosti. Dellie van guarkajim gujht. Meehtim jïjtje aelkiestidh jïelemem stuvrehtidh.

Alma (46):

Goh tjidtjaajja jeemi, dle hajnarostim tjarke. Gaajhke barre loedteni jïh mojhtesh dallegh jijhtielin. Dillie dam voestes aejkien saarnoejim gïese. Læhka badth jearmijes olmetjh lin bïjre. Nïejteguejmie mannem doereli juktie guarkaji idtji lih daate man bïjre jerhpiedidh jïh tjoerim soptsestidh. Soptsesti mænngan tjarke jovkeminie lim mearan lim soptsesteminie mij munnjan sjïdteme, jïh dennie gaskesne mov nïejteguejmie jis akten voekseden. Dam maam jeehtim idtji dïsse man
aelhkie gïertedh govledh. Måedtien tæjman mænngan dle reenhte gahtjim. Destie dle gellien aejkien njåajjan sjïdtim. Gellie biejjieh meehtim oksem baajedh leeseldahkesne.

Alma (42):

Åejjieh eejnegen saejriedin. Mannem goerehtallin ihkie guktie, idtjin badth lïjhke maam gaavnh mij gåarhmede. Geerve sïejhmeligke dååpedidh. Jïjtje aerviedim idtji kraehpien mij, jïh mestie dam mïelim, idtjim daejrieh. Minngiemassesne psykiateren luvnie mïnnim, måedtien jaepien desnie. Annetji dle mojhtesh jijhtielin. Van ïskeres. Aehtjien tjidtjien naan sjovne mij guhkiem mannem nuhti. Aajjan aaj sjovne guhte aaj dam darjoeji. Lim 2-8 jaepien båeries. Idtjin mov eejhtegh sïjhth gænnah vuejnedh mij mov faeties. Geerve maanabaelie mestie maam akt mojhtelim easkah goh 30 jaepieh lim. Daate abpe jïelemem stuvreme. Leam annje provresth, men im leah gåessie gænnah doesteme maanah åadtjodh.

Alma (36):

Dïhte mij stilli mannem viehkiem ohtsedh lij dillie goh lim guarkeme. Ihkie guhkiem joe åvtelen guarkajim ahte mov badth mij akt maam tjoerem davvodh. Guktie akt lim dåhkasjahteme dïhte mij orreme lea vaaseme jïh dam guadtam abpe jïelemem. Men vuekiem gujht tjoerim gaavnedh gumhtie dejnie håajsodh jieledh.