Irhkeldh almaj dååjrehtsh gïeh joe geajnosne buereben jieliemasse.

 

DÅHKASJEHTIEH DATNE SEKSUELLELIGKE IRHKESOVVEME

Dïhte mij orreme lea vaaseme. Ij leah aevhkie pryövedh vååjeldehtedh, juktie bahhas mojhtesh jïh bååktjesh lïjhkh delvieh. Gosse doesth jïjtjesadth jiehtedh datne leah seksuelleligke irhkesovveme, dellie easkah håajsoeh jïh buektehth guhkiebasse bïesedh buerie jieliemasse.

SKULTIEH IRHKEDÆJJESE, IJ LEAH GUJHT DOV SKALTA

Dam maam dutnjan darjoeji, dïhte irhkedæjjan skalta jïh gaajhke dïedte lea dan. Maanese aelhkie jïjtjemse aelkedh laejhtedh jïh ussjedidh dam maam jïjtje jaahka gåarhmede darjoeji. Stoere-olmetjinie gujht maehtebe skaltam vedtedh dïsse gie skaltam galka guedtedh. Irhkedæjja dïhte, jïh numhtie luejhtebe jïjtjemh. Ij leah badth aelhkie, men joekoen daerpies.

AELLIEH SKAAMASJEDTIEH

Gosse leah skaamam sarteme gïese galka, dle sagke aelhkebe skaameste bïesedh. Ibie edtjh mijjieh skaamasjadtedh, mijjieh nuekies skaamasjadteme. Nåakebe lea ahte guhkiem åvtelen buektehte skaamam reakta luejhtedh. Muvhth haarjanimmine buektiehtieh, jïjtsasse jiehtieh: ij leah badth mov mestie skaamesjidh.

GAAVNH MUVHTEM GÏESE JAAHKAH JÏH GIE MAAHTA DATNEM VIEHKIEHTIDH

Soptsesth mubpine olmetjinie jallh jeenjebigujmie dan bïjre. Naa vaenesh mah guhkiebasse biesieh barre sjeavehtsvoetine, gïeh bååktjesem tjeakolde guedtieh. Gaavnh muvhtem gïese leajhtedh, gïese jaahkah jïh maahta viehkiehtidh. Måadtesh mijjijste libie hijven raerie-burrieh dåarjoejarngine gaavneme, muvhth jis buerie viehkiem dovne fuelhkeste jallh guejmijste. Pryövh jïjtjedh dåaktarinie govlesadtedh, jallh jeatjah dåakterem ohtsh jis daerpies. Dïhte alme vihkele gumhtie rïektes såjhtoem åadtjoeh, dovne skïemtjebeetnegh/ pensjovnem.

Frivillig støttesenter.

BAAJH JÏJTJEMDH BÅÅKTJESEM DAMTEDH JALLH SIRRIEH, MÅERIEH JÏH JEATJAH VAEJVIEH BÅETEDH

Dov badth reakta bååktjesem jïh vaejviem damtedh. Jis jïjtjemdh baajh dejtie utnedh, dle badth aaj guarkah mestie dah båetieh, jïh dle badth gaavnehth mannasinie dah annje desnie. Vaejvieh dle ann-annetje majkoeh.

BARKH DAEJNIE MAN VARKE JÏJTJE HÅAJSOEH

Datne bööremes mïelh man jeenjem gïerth jïh maam daarpesjh gosse aalkah daej aamhtesigujmie barkedh. Mijjieh dååjrehtamme ij leah daate man varkes barkoe, ij edtjh gænnah fuehpiedidh. Muvhth vaedtsieh raeriestæjjan terapeuten luvnie ikth våhkosne, muvhth sijhtieh boelhkem tjarke barkedh jïh lïegkedieh guhkiem dam gaskem, mubpide jis institusjovne-årrome aevhkine. Stuvrh jïjtjedh såjhtoem.

AELLIEH HÅHKOEM GAERVEHTH VUESTIE-BÏEGKEN

Eah nåake biejjieh dallegh nahkh. Gosse sjeavehts-voetem leah laahpeme, hijven viehkiehtæjjam gaavneme jïh såjhtose bïeseme, dle vuajnah vuestie-bïegken aaj tjoerh muvhtene vaedtsedh jïh geajnoe bueriebasse annje guhkie. Dellie dam dan joekoen vihkele håhkosne håajsodh guhkebem barkedh. Juktie buerie jieleme dïhte gusnie akt avtene. Mijjieh mïelebe!

 

DAESNIE MAAHTA VIEHKIEM OHTSEDH

DÅARJOEJARNGH

Dåarjoejarngh seksuelle irhkemen vuestie lea faaleldahke gåabph gaajhkesh biesieh båetedh. Dejtie maahtah govlehtidh ihkie jeatjah faaleldahke dov, ij dåaktere gænnah daarpesjh datnem dahka tjaeliehtidh. Dejnie jarngine bïhkemdæjjajgujmie gaavnesjh gïeh mielieh man bïjre soptsesth jïh dah raeriestieh datnem maam dejnie darjodh.

FAASTEDÅAKTERE

Dåaktere maahta soptsestimmieguejmine  årrodh, jïh jis daerpies dle datnem vijriebasse tjaelehte soptsestallemasse psykolåågen gåajka. Dannasinie vihkele dåaktarasse  soptsestidh mejnie datne vaajveminie.

POLITIJE

Politijese maahtah irhkeme-aamhtesem bæjhkoehtidh. Dah mieriedieh mah gelkieh aamhtesem aelkedh goerehtalledh jallh mah lea båarastovveme. Jis leah seksuelle irhkemem dååjrehtamme maahtah politijese bæjkoehtidh jïh dah jis datnem vijriebasse  viehkiehtieh dagkeren sæjjan gusnie dah dåastoehtieh olmetjh gïeh irhkemem ååjrehtamme. Politijen aaj telefovne mïsse maahtah ringkedh soptsestidh jis bïlleminie gie akt irhkemen nuelesne.

SÅJHTERH

DPS såjhtoem faala maam viehkiem daarpesjh; polikliniske soptsestallemh, dåehkieterapijh jïh årromem jïjjem biejjiem. Jis byjjes  viehkiesysteemeste galka viehkiem åadtjodh  dle tjuara dåaktere datnem dahka tjaeliehtidh.